Veini kasulikkuse üle on palju arutletud, eriti selle kasulikkusest südame- ja veresoonkonna haigustest pääsemiseks. Arstiteaduse isa ja arsti kutse-eetika rajaja Hippokrates (460-370 eKr) on öelnud, et vein on kasulik nii haigetele kui tervetele, kui seda tarbitakse õiges ja lubatud koguses.
Loe edasi
Aedviljade söömine võib aidata vältida paljusid haigusi, aga need ei maitse paljudele. Kunstväetised võivad muuta nende maitseomadusi, mistõttu poest ostetud puu- ja köögiviljad polegi sageli maitsvad.
Loe edasi
Psüühika seisukord mõjutab haiguste kulgu ja tekkimist, enam kui pooled haigused on hingelise päritoluga. Ülemäärane stress mõjutab eriti tugevalt immuunsussüsteemi, krooniline närvipinge soodustab haigestumist, viirusnakkused hakkavad kergemini külge.
Loe edasi
Olmemüra, liiklusmüra, tümpsmuusika, tööstusmüra, elektrooniline müra jne häirib inimest pidevalt. On ekslik arvata, et müra kahjustab ainult kuulmist, see kahjustab ka närvisüsteemi ja füsioloogilisi protsesse. On täiesti ilmselge, miks inimesed tänapäeval nii närvilised ja endaga puntras on. Üks oluline faktor on pidev ümbritsev müra, mille eest pole võimalik põgeneda.
Loe edasi
Varem või hiljem on iga inimene peeglisse vaadates sunnitud tõdema, et aeg on halastamatu. Mida oleks võimalik teha, et vaim oleks ergas ja keha toonuses ka küpsetes aastates?
Loe edasi
Sööge päevas kolm suuremat einet soovitavalt kindlatel kellaaegadel. Nii ei teki piinavat magusaisu. Magusat võib süüa põhitoidukorra järel, kui kõht on juba täis.
Loe edasi
Liigse väsimise vastu aitavad korrapärane puhkamine, mõistlik eluviis ja tervislik toitumine. Iga elusorganismi elutegevus koosneb kahest osast: tööst ja puhkusest. Inimene töötab, väsib ja puhkab, siis jälle töötab ja nii kogu elu, see on pidev protsess.
Loe edasi
Sageli, kui kehas kuskil valu tuntakse, ei ole põhjus kehas endas, vaid hoopis inimese psüühikas. Mõnikord käib inimene mitmete arstide juures ega leia kuskilt abi.
Loe edasi
Soojaravi sobib liigese-, lihase- ja lülisambahaiguste, perifeerse närvisüsteemi krooniliste haiguste ja traumade (näiteks luumurdude) jääknähtude puhul.
Loe edasi
Uuringute põhjal võiks inimese süda vastu pidada isegi 200 aastat ja looduse poolt võiks elada inimene tublisti üle saja aasta.
Loe edasi