Kui inimene midagi teeb, siis ta ka väsib. Kõige paremini aitab väsimuse vastu korrapärane puhkamine. Iga organismi elutegevus koosnebki tööst ja puhkusest ja see on pidevalt vahelduv protsess.
Loe edasi
On tavaline, et varakevadel vaevab inimesi väsimus. Pikast talvest ja vitamiinipuudusest räsitud keha vaevleb energiapuuduses. Väsimus võib tekkida aga ka muudel põhjustel.
Loe edasi
Pole ilmselt üllatus, et pidev stress mõjutab ka välimust. Liigpinge mõjutab igaüht erinevalt, aga kõige sagedamini mõjutab naha olukorda. Kes kannatab pideva stressi all, selle näost ja kehast on seda näha.
Loe edasi
Kõige tavapärasem aeg kroonilise väsimuse ilmnemiseks on kevad. Organism on talvest räsitud ja vitamiinipuudus vaevab. Väsimus on tegelikult organismi kaitsereaktsioon, mis annab märku, et inimene vajab vaimset või füüsilist puhkust.
Loe edasi
Tänapäeval tundub, et kevadväsimus saab meid aina varem kätte ja vaevab aina pikemat aega. Juba jaanuari keskel on akud täiesti tühjad ja jaksu pole enam raasugi.
Loe edasi
Meie muutlikus kliimas tuleb pidevalt kohaneda uute ilmastikutingimustega. Eriti mõjutab see inimesi kevadel. Ilm muutub kevadel soojemaks ja valgemaks, aga inimesed tunnevad jõuetust, peapööritust, üleüldist kurnatust, närvilisust ja loidust.
Loe edasi
This will close in 0 seconds