Kindlasti on iga inimene tundnud end täiesti kurnatuna, ainsaks sooviks vaid puhata ja end kõigest vabana tunda. Kui stress läheb liiga suureks, tuleks tõmmata “hädapidurit” ja öelda endale “stopp”. Võib endale lausa visualiseerida kujutluspildi suurest stoppmärgist, mis aitab töö- ja argipäevaprobleemidest välja lülituda. Duðði all kõva häälega laulmine aitab samuti hästi, olgu see või vale viisiga. Abiks on hingamisharjutused, jooga, meeldiv muusika, looduses ja mere ääres viibimine. Isegi päevasest uinakust võib olla abi taastumisel, kui ööuni stressi tõttu rahutu on.
Enesesisendusel on väga suur jõud. Pinget aitab maandada väga lihtne harjutus: õõtsutades end üles-alla või käies kikivarvul mööda tuba mõnda aega ja tõmmates siis varbad 20 sekundiks kõvasti kokku ja seejärel lõdvestades kaovad pinged.
Kui inimene on rahutu ja närviline, ta südamel on mured, siis võiks otsida endale sobiva puu, nõjatuda selle najale, sulgeda silmad, kuulata lehtede sahinat ja okste kahinat tuules. Puu ürgenergia voolab kehasse, see annab jõudu, rahustab ja lõdvestab pingeid. Mured kaovad ja meeleolu muutub rõõmsamaks. Ka õhtul enne magamaminemist on hea mõnda puud kallistada, see teeb hea une. Puud mõjuvad inimestele erinevalt, aga kõik sisendavad jõudu ja rahu. Igaüks leiab endale sobiva.
Kask trööstib, aitab rahuneda ja lõdvestuda ja muredest vabaneda (eriti naistel). Tamm annab jõudu ja vastupidavust, aga ei talu nõrkust ja virisemist. Vaher rahustab, aitab liigse kiirustamise korral aega maha võtta. Pöök virgutab ja värskendab. Lepp taastab eneseusku. Kastan kosutab närve, sarapuu tahet, pärn viib hingeelu tasakaalu. Mänd viib minema melanhoolia, kuusk reguleerib vererõhku, pappel tõstab toonust, paju peletab halvad mõtted.
Puu on kui hingepalsam, aga teda tuleb alati abi eest ka tänada. Meditatiivne jalutuskäik metsas või mere ääres maandab alati pingeid. Kõndimine ja hingamine peaks toimuma ühes rütmis. Näiteks nelja sammu jooksul hingatakse sisse, ühe sammu ajal hoitakse hinge kinni ja nelja sammu ajal hingatakse välja. Veel parem on selline rütm, mille puhul sissehingamine kestab vähem, kui väljahingamine. Seejuures tuleks mõistus vabastada tarbetutest mõtetest. Meditatiivse jalutuskäigu ajal peaks jätma koju kõik elektroonilised vahendid ja isegi fotoaparaadi. Tuleks õppida hoogu ja kiirust maha võtma, et märkaks ehedat ilu ja hardaid hetki enda ümber, tunneks lillelõhna ja naudiks linnulaulu, tuule kahinat või veevulinat. Nii ollakse tõeliselt kohal ja talletatakse kogu ilu ja kõik muljed endasse, mitte aparaati ja nii tekkib kontakt eheda looduse, iseenda loomuliku hingamise ja alateadvusega.
Närvidele on rahustava mõjuga mitmed taimeteed, mida saab valmistada palderjanist, melissist, piparmündist, naistepunast, raudürdist, sidrunväänikust, kuldjuurest jt. Närvissüsteemi rahustab ka värskelt niidetud muru ja heina lõhn. Värske rohu niitmisel küllastub õhk ainetega, mis mõjutavad emotsioonide ja mäluga seotud aju osi. Värskelt niidetud muruplatsil või heinamaal kõndides taastub reipus ja hingerahu. Ka värsketel heintel magamine on hea (NB! kopitanud heina hapukas lõhn suurendab surutist). Hästi mõjub ka jalutamine viljapõllu ääres, põllul või õitsval aasal. Lillelõhn, lendavad liblikad, sumisevad mesilased ja kimalased või siristavad ritsikad mõjuvad psüühikale rahustavalt, eriti päikesepaistelisel päeval. Heaolutunde tekitab ristikheina ja teiste meeküllaste taimede lõhn. Küpsete viljapeade lõhn on sama toimega ning vähendab seesmist agressiivsust ja rahutust. Metsas jalutamine ja hingamine turgutab südant ning veresoonkonda. Okaspuudel (eriti männil) on lisaks ka bakteritevastane toime. Segametsas jalutades paraneb üldine toonus ja immuunsus.
Kõige kasulikum on metsas jalutada päeva esimesel poolel kuni keskpäevani, hommikune tervisejooks metsavahelisel rajal on tervistava toimega. Intensiivselt hingates rikastub keha värske hapnikuga ja see avab isegi sügavad blokeeringud.
Hingerahu on lihtsam saavutada, aga keerulisem hoida pikemas perspektiivis. Kogu ümbritsev maailm ajab pidevalt inimest tema tasakaalukeskmest välja, mistõttu peaks iga päev leidma mingid hetked ainult iseendale, et oma sisemist tasakaalu taastada. Olgu see vaikne mõtlus, jalutuskäik looduses, joogaharjutused või miski muu, hetked iseenda jaoks on olulised hingelise tasakaalu hoidmiseks. Hingerahu aitab hoida ka avatud südamega elamine.
Iga päev peaks inimene pöörama tähelepanu oma südamele (meditatsioonis, joogaharjutustega tegeldes või hingamisharjututusi tehes). Piisab sellest hetkestki, kui igal õhtul enne uinumist oma südant tänada ja kiita. Ka oma lähedasi kallistades, siiralt oma lähedust jagades, kasvõi sügavalt silma vaadates saab süda energiat juurde. Igal võimalusel võiks mõttes teistele inimestele head soovida ja iseäranis neile, kes meid vihastavad või ärritavad. Pinge kehast kaob ja süda muutub kergeks, sest tänulikkus on väga tugev vibratsioon. Igal õhtul võiks korraks aja maha võtta, teha mõtteis väikese kokkuvõtte möödunud päevast, olles seejuures Elule tänulik. Lapsed leiavad kergesti toredaid hetki, täiskasvanueas unustatakse see lihtne tarkus ära. Ka endale on vaja andestada oma ebatäiuslikkus ja vead, nii nagu teistelegi nende vead. Just hirm vigade ees, kahetsus ja enesesüüdistused panevad südame lukku ja see sunnib elu väljakutsete eest peitu pugema, tekitab eluhirmu. Kui tõepoolest ollakse olukorras, kus enam ei tea, mida edasi teha, siis võiks küsida oma südamelt, mida tema tahab. See toimib hästi täiesti tundmatus olukorras, sest siis saavutatakse kontakt oma alateadvusega. Tõeliselt tähtsate otsuste puhul peakski kuulama oma sisemist nõuandjat, sest mõistus võib vale nõu anda oma senise elukogemuse (seejuures ka pettumuste) põhjal.
Neil, kellel on südamelähedane meelistegevus või hobi, on ühtlasi olemas hea rohi närvide rahustamiseks. See aitab stressi, vananemise, kurbuse ja depressiooni vastu, isegi igava suhte või ebameeldiva töö puhul. Ka lemmikloom või taimedega tegelemine aitab meeleolu parandada ja südant hoida. Kui inimesel on meeldiv tegevus, siis on meeleolu parem, stressitase madalam, südametalitlus aeglasem ja hingerahu kergem saavutada. Teadlik hingamine ja endasse süüvimine teeb imesid nii keha kui meeltega.
NB! Lehekülje sisu kopeerimine ei ole lubatud OÜ A.J.A. Grupp kirjaliku loata. Täpsemad lehekülje kasutustingimused leiad siit.
Kui soovid lisada siia lehele kommertsartiklit kliki siia.