Koolikatsetel hinnatakse enamasti viimast oskust, mis ei ole sugugi mitte kõige olulisem. Suhtlemine on inimese jaoks väga suur vajadus, mistõttu pole sugugi ükskõik, millises vanuses laps kollektiivi läheb. Kooliküpsust näitab see, kas last on kasvatatud, arendatud ja karastatud ning kui iseseisev ta on.
Loe edasi
Koolikiusamine pole mingi moeteema, seda esineb nii vaimset kui füüsilist laadi nii õpilaste endi kui ka õpetajate ja õpilaste vahel. Reaalne koolikiusamine on näiteks kaklemine, togimine, tõukamine, asjade äravõtmine või lõhkumine jne.
Loe edasi
Kuidas suhtuvad erinevad tähemärgid õppimisse? Kuidas hästi või halvasti õppimine kulgeb?
Loe edasi
Ehkki töö tegemist peetakse ainult võimaluseks raha teenida, on töö tegemine siiski palju enamat. See on võimalus ennast väljendada ning arendada oma sünnipäraseid omadusi ja võimeid.
Loe edasi
See postitus on eelmise ”Jõesuu, Rõngu, Otepää, Pühajärve, Kääriku, Harimäe” postituse jätk. Keskväljakult läksin korra läbi Otepää energiasamba juurest. Pildile jäid energiasammas ja seal samas kõrval asuv Otepää Gümnaasium.
Loe edasi
Mõnele päikesemärgile koolis käimine meeldib, mõnele aga on see vastumeelne. Siit leheküljelt saab lugeda, kuidas üks või teine päikesemärk kooliskäimisse suhtub ning millised oleksid nõuanded, et kooliellu kiiremini sisse elada.
Loe edasi
Milline oli nõukaaegne hariduselu oma hea ja halvaga. Pane oma teadmised proovile?
Loe edasi
Kool – vabatahtlik vangla, tund – 45 minutit närvikõdi, õpetaja – vabaduse piinaja, õpilane – puuris laululind
Loe edasi
See mälumäng puudutab kõige tavalisemaid keemilisi ühendeid. Kas tead, millist nime need keemilised ühendid kannavad?
Loe edasi
This will close in 0 seconds
