EESTI
1821 – ilmus Otto Wilhelm Masingu välja antud Marahwa Näddala-Lehe esimene number.
1902 – Riias lõppes esimene Venemaal korraldatud elukutseliste maadlejate MM, mille võitis Georg Lurich.
1907 – Tartus maeti 13. jaanuaril (ukj) Peterburis surnud eesti folklorist, keeleteadlane Jakob Hurt.
1919 – Ajutine Valitsus tunnistas Ruhnu saare Eesti Vabariigi osaks.
1923 – Riigikogu avaldas usaldust põhiseadust rikkunud Juhan Kuke valitsusele.
1934 – Eesti saadik Karl Menning esitas oma volitused Läti presidendile Alberts Kviesisele.
1935 – riigivanem Konstantin Päts teatas riigi- ja omavalitsustegelaste kokkutulekul oma kavatsusest korraldada põhiseaduse muutmiseks rahvahääletus ja kokku kutsuda uus Asutav Kogu.
1940 – Jõgeval mõõdeti Eesti külmarekord: –43,5 °C.
1945 – EELKi piiskopi asetäitjaks valiti August Pähn.
1960 – toimus I Tartu suusamaraton.
1979 – toimus üleliiduline rahvaloendus. Selle andmeil elas Eesti NSV piires 1 464 476 elanikku, kellest 947 812 eestlast (64,7%), 408778 venelast (27,9%), 36044 ukrainlast (2,5%), 23461 valgevenelast (1,6%), 17753 soomlast (1,2%), 4966 juuti (0,3%), 3963 lätlast (0,3%), 3944 sakslast (0,3%), 3199 tatarlast (0,2%), 2897 poolakat (0,2%), 2379 leedulast (0,2%) ja teisi rahvuseid.
1990 – taastati Eesti Kodu-uurimise Selts, esimeheks sai Vello Lõugas.
1993 – toimus suur relvarööv, mis leidis aset Paldiski Vene sõjaväeosas. Röövi käigus viidi minema automaate, püstoleid, kuulipilduja, mitmeid granaate ja hulgaliselt padruneid.
1994 – Maardus avati uus kinnise režiimiga vangla, kuhu mahtus umbes 150 vangi.
1998 – nn neeruskandaal: Tallinna keskhaiglas sooritasid Iisraeli arstid seitsmele oma riigi kodanikule neerusiirdamisoperatsiooni, tuues kaasa ka neerudoonorid.
2005 – Eesti uueks suursaadikuks ÜRO juures sai Tiina Intelmann.
2008 – Tartus avati skulptuur Pronkssiga.
MAAILM
1287 – Aragón lõi saratseene ja vallutas Maó (Mahóni) Menorcal.
1377 – paavst Gregorius XI lõpetas paavstide vangipõlve Avignonis.
1524 – Giovanni da Verrazano asus teele Hiinasse loode, Põhja-Ameerika kaudu.
1562 – Saint-Germaini edikt: Prantsusmaa tunnustas hugenotte.
1601 – Hispaania pealinn viidi Madridist Valladolid.
1626 – Poola-Rootsi sõda: Rootsi sõjavägi Gustav II Adolfi juhtimisel võitis Valle lähedal Poola vägesid Leedu suurhetmani Leonas Sapiega juhtimisel.
1685 – Johannes Diodato avas esimese Viini kohvimaja.
1759 – Saksa-Rooma riik kuulutas Preisimaale sõja.
1773 – James Cook ületas esimese eurooplasena lõunapolaarjoone.
1852 – Suurbritannia tunnistas Transvaali iseseisvust.
1912 – Robert Falcon Scott jõudis lõunapoolusele.
1945 – Teine maailmasõda: Punaarmee vallutas Varssavi.
1945 – Auschwitzi koonduslaager alustas evakuatsiooni.
1946 – Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Julgeolekunõukogu pidas Londonis oma esmaistungi.
1966 – toimus Palomarese intsident. Hispaanias Palomarese kohal hakkas USA strateegiline pommituslennuk B-52G 9500 meetri kõrgusel tankima lennuki KC-135A pardalt. KC-135A tankimisvoolik aga andis hoobi B-52G lennukikere ülemisele osale, kutsudes esile mõlema lennuki süttimise. B-52G pardal oli neli tuumapommi. Mõlemad lennukid kukkusid maapinnale. KC-135A meeskond hukkus, B-52G seitsmeliikmelisest meeskonnast jäi ellu neli. Kolm tuumapommi leiti varsti maismaalt. Neljas tuumapomm leiti Vahemerest alles sama aasta 7. aprillil.
1979 – toimus üleliiduline rahvaloendus. Nõukogude Liidus oli 262 084 654 alalist elanikku, neist venelasi 137 397 089 (52,42%).
1991 – Lahesõda: Iraak tulistas 8 Scud-tüüpi raketti Iisraeli poole.
1991 – Harald V sai oma isa Olav V surma järel Norra kuningaks.
Allikas: Wikipedia
Teised kuupäevad
Täna ajaloos
 | Telli pilt pildipangast failina või väljatrükitult. Fotod loodusest, asulatest ja hoonetest. Samuti makrofotod ja drooniga tehtud pildid. |
 Pakri pank ja tuletorn  Laineline maastik päikeseloojangus  Vabaõhumuuseum | |
| Vaata kõiki pilte » | |
