EESTI
1833 – Helme kihelkonna talupoeg Mats Erdell, kes oli vilja- ja linaäriga jõukaks saanud, ostis üles Roobe mõisa pantkirjad ja sai mõisa tegelikuks valdajaks.[1] Pärast rüütlimõisate omamise vabaksandmist kõigi seisuste liikmetele ostis tema poeg Hans Erdell 1867. aastal Roobe mõisa päriseks ja temast sai esimene eesti soost rüütlimõisaomanik.
1919 – Tartu kliinikus suri Paju lahingus raskelt haavata saanud Vabadussõja kangelane Julius Kuperjanov.
1920 – sõlmiti Tartu rahuleping Eesti ja Vene SFNV vahel.
1925 – kinnitati Kaitseliidu põhikiri.
1932 – Tallinnas avati Põllutöökoda, mille esimeheks valiti Karl Einbund.
1936 – Eesti meistrivõistlused vabamaadluses toimusid esimest korda maakohas – Kohilas.
1937 – Tallinna Majaomanike Panga valminud hoones alustas tegevust Eesti modernseim kohvik Kultas.
1939 – Kaunases algas Balti riikide välisministrite IX konverents.
1939 – Šveitsi saadik Karl Egger esitas oma volitused Eesti presidendile Konstantin Pätsile.
1942 – saksa keel kuulutati okupeeritud idaaladel (sh Eestis) ametlikuks riigikeeleks. Siiski kindralkomissariaatide piires võis paralleelselt kasutada ka kohalikke keeli.
1944 – Teine maailmasõda: Punaarmee ületas Narva jõe ja rajas mitu platsdarmi Narva-äärsetele aladele.
1948 – Stockholmis võeti vastu Eesti Rahvusnõukogu statuut ja moodustati Eesti Rahvusnõukogu Presiidium, mille etteotsa valiti August Rei.
1990 – Tartu rahulepingu 70. aastapäev. Tallinna Linnahalli kogunes Eesti NSV kõigi tasandite rahvasaadikute täiskogu, kus kiideti heaks deklaratsioon Eesti riikliku iseseisvuse kohta.
1994 – Tallinna tuli NATO missioon, kes tutvustas algatuse “Partnerlus rahu nimel” võimalusi ja eesmärke. Samuti uuriti Eesti valmisolekut osalemaks selles programmis.
1995 – Eesti Vabariigi välisministeeriumi, Jaan Tõnissoni Instituudi ja Tartu Ülikooli lähiajaloo õppetooli korraldusel toimus Tartus Tartu rahulepingu 75. aastapäeva puhul teaduskonverents.
1995 – välisminister Jüri Luik kirjutas Strasbourgis alla Euroopa Nõukogu rahvusvähemuste kaitse raamkonventsioonile.
1996 – Eesti ja Venemaa vahetasid Tallinnas 1994. aasta juulilepete ratifitseerimiskirju. Hiljem leping jõustus.
2001 – asutati Eesti NATO Ühing.
2005 – Tallinna piiskoplikus Toomkirikus pühitseti pidulikul jumalateenistusel ametisse järgmine EELK peapiiskop – Andres Põder.
2015 – Tallinna piiskoplikus Toomkirikus pühitseti pidulikul jumalateenistusel ametisse järgmine EELK peapiiskop – Urmas Viilma.
MAAILM
962 – Otto I krooniti Saksa-Rooma keisriks.
1119 – Calixtus II sai uueks paavstiks.
1348 – Saksa ordu Leedu sõjad: Saksa ordu võitis Strėva lahingus kaks korda suuremat Leedu väge.
1536 – Hispaania maadeavastaja Pedro de Mendoza rajas Puerto de Nuestra Señora Santa María del Buen Ayre linna ehk tänapäeva Buenos Airese.
1556 – Hiinas toimus ajalooliselt enim ohvreid nõudnud Shaanxi maavärin. Katastroofis hukkus umbes 830 000 inimest.
1653 – Nieuw Amsterdam (praegune New York), kus tollal elas 800 inimest, sai Hollandilt linnaõigused.
1709 – Alexander Selkirk pääses laevahukust üksikule saarele; tänu sellele seigale sai temast hiljem Robinson Crusoe prototüüp.
1797 – Itaalia linn Mantova alistus prantslastele.
1808 – Prantsuse väed okupeerisid Rooma, kuna paavst Pius VII ei tunnustanud Napoli kuningriiki ning ei soovinud ühineda prantslaste liiduga Suurbritannia vastu.
1848 – Guadalupe Hidalgo lepinguga lõpetati Ameerika-Mehhiko sõda.
1848 – California kullapalaviku ajal randus San Franciscos esimene laev Hiina väljarändajatega.
1872 – Holland müüs Suurbritanniale Aafrika Kullaranniku kaubandussõlmed.
1878 – Kreeka kuulutas Türgile sõja.
1905 – Belgia Kongos Welle regioonis algas ülestõus.
1918 – Lenini juhitud Rahvakomissaride Nõukogu andis välja dekreedi kiriku lahutamisest riigist ja kooli lahutamisest kirikust.
1920 – Prantsusmaa okupeeris Memeli.
1924 – Türgi Rahvusassamblee tühistas kaliifi võimu.
1935 – Leonard Keeler testis esimesena valedetektorit.
1943 – Teine maailmasõda: lõppes Stalingradi lahing, Saksamaa 6. armee kapituleerus, Stalingrad langes Punaarmee kätte, 91 000 Saksa sõdurit võeti vangi.
1945 – Teine maailmasõda: Ecuador kuulutas sõja Jaapanile ja Saksamaale.
1959 – Venemaal toimus Djatlovi kuru intsident (üheksa kaugmatkajat hukkus teadmata põhjusel).
1971 – Iraanis Ramsaris võeti vastu Ramsari konventsioon.
1974 – Kambodža pealinna Phnom Penhi piiravad kommunistid pommitasid linna. Hiljem teatas valitsus, et kokkupõrkes hukkus 17 inimest.
1977 – Lääne-Saksamaa valitsus kiitis heaks plaani, mille kohaselt saadeti Indoneesiasse ja Türgisse ligi 625 miljoni USA dollari väärtuses allveelaevu, rakette ja tanke.
1990 – Lõuna-Aafrika Vabariigi president Frederik Willem de Klerk tühistas Aafrika Rahvuskongressi tegutsemiskeelu.
1991 – Afganistanis ja Pakistanis toimus maavärin. Hukkus vähemalt 109 ja kannatada sai üle 30 inimese.
1993 – Kabulis toimus Afganistani mässuliste raketirünnak, milles hukkus 72 inimest.
1995 – Kairos kohtusid Iisraeli, Jordaania, PVO ja Egiptuse juhid, et arutada Iisraeli-Palestiina lepingute taaskehtestamist.
1997 – Sri Lanka kirdeosa sõjaväebaasi ründasid tamili mässulised, hukkus umbes 48 inimest.
1998 – Filipiinide lõunaosas kukkus alla lennufirma Cebu Pacific Air reisilennuk, õnnetuses hukkusid kõik 104 reisijat.
1999 – Venezuelas valiti uueks presidendiks Hugo Chávez.
2009 – hüperinflatsiooni tõttu viidi Zimbabwes läbi rahareform: neljas Zimbabwe dollar võrdus triljoni kolmanda Zimbabwe dollariga.
2009 – Venemaal korraldas noorteorganisatsioon Naši Moskvas Eesti saatkonna ees meeleavalduse pronksiöö korraldamises süüdistatud isikute toetuseks.
2011 – Sudaani valitsus teatas, et aktsepteerib Lõuna-Sudaani iseseisvusreferendumi tulemusi.
Allikas: Wikipedia
Teised kuupäevad
Täna ajaloos
 | Telli pilt pildipangast failina või väljatrükitult. Fotod loodusest, asulatest ja hoonetest. Samuti makrofotod ja drooniga tehtud pildid. |
 Sügis järve ääres  Kihnu tuletorn  Päikesetõus Kõnnu Suursoos | |
| Vaata kõiki pilte » | |
