 
|
 |
|
|
Reede, 19.10.2018.a. |
|
Täna on nimepäev:
Kriset, Stella, Stelle, Tähe, Tähte, Tähti
Kõik nimed » |
|
|
|
|
Pildimängus on vastamata 111 pilti (kokku 1355 pilti, vastatud 1244 pilti)
| |
|
 |
Huvitavat lugemist
|
|
Reede, 19.10.2018.a. |
|
|
 |
|
|
| Märjamaa kirik |
|
| Teisipäev, 28.06.2016 | Loetud: 5120 korda
|
Asukoht: Rapla maakond, Märjamaa vald, Märjamaa alev, Pärnu mnt 22a
Kui sõita 65 kilomeetrit Pärnu maanteed pidi Pärnu poole, hakkab Märjamaa alevikule lähenedes silma kiriku torn. See on Märjamaa Maarjale pühendatud kirik, mis on proportsioonidelt kaunis ja kõrge, ehitatud gooti stiilis. Hoone kõrgus ületab tunduvalt laiuse ja müürid on paksud. Märjamaa kirik ongi Lääne-Eesti üks väheseid tänaseni säilinud kaitsekirikuid, 2014. aastal tähistas 650-ndat aastapäeva.
Arvatakse, et Märjamaa nimigi tuleneb Maarja nimest (Maarjale pühendatud kirikust).
Märjamaa asetseb kahe jõe vahelisel alal ning pole sugugi märg maa. XIII sajandi alguses moodustas Märjamaa koos Kullamaa ja Vigala ümbrusega muinaskihelkonna, mis pärast maa vallutamist jagunes väiksemateks kiriklikeks kihelkondadeks. Praeguse Märjamaa kivikiriku ehitamise ajaks ongi pakutud XIV sajandi keskpaika. Arvatavasti ei olnud kõige esimene kirik kivist ehitatud. Pole teada ka, kas see asus täpselt samal kohal. On arvatud ka, et esialgne puust kirik ehitati vana hiie kohale. Kuna kaubateede kindlustamine oli tol ajal suur osa poliitikast, siis ehitati asemele kivist kindlus-kirik.
Märjamaa kiriku ümbrusse püsiva asustuse tekkimiseni kulus aga veel sadu aastaid. Märjamaa alevik hakkas kujunema alles XIX sajandi lõpus. Enne elumaju rajati mõisate kõrtsid, 1843 apteek ja 1849 hospital. Märjamaal jooksid kunagi kokku viie mõisa piirid ning iga mõisnik pani püsti oma kõrtsi, et selle pealt kasumit teenida. Haimre mõisas oli Kukema kõrts, Kasti mõisas Pendi kõrts, Sõtke mõisas Sihi kõrts, Märjamaa mõisas Uuskõrts ja Orgita mõisas Vanakõrts. Märjamaal öeldi kõnekäänuna, et kuhu Kristus kiriku kinnitab, sinna ehitab Vanakurat kõrtsi kõrvale.
Liivi sõja ajal põletati Märjamaa kirik maha, sellest räägib ka Balthasar Russow oma "Liivimaa kroonikas". Inimesed läksid kirikusse sõja eest pakku ja põlesid sisse. Ka II maailmasõjas sai kirik Märjamaa lahingute ajal pihta ning langes tulekahjus kokku.
Märjamaa kirikus on salapärase kirjaga plaat, mille kohta räägitakse, et kui keegi selle kirja kokku loeb, siis langeb kirik kokku. Rahva seas liigub ka selline legend, et kui 7 venda ühest riidest vammustes Märjamaa kirikusse sisse astuvad, siis langeb kirik kokku.
Märjamaa kiriku alusmüür on laotud suurtest töötlemata paeplokkidest, kiriku maapealne osa on laotud töödeldud paeplaatidest ja ehitamiseks on kasutatud kohalikku dolomiiti. Arhitektuurilt on kõrg-gootika parimaid näiteid Eestis, sarnaneb Padise kloostri ja Tallinna toomkirikuga, mistõttu arvatakse neil ühiseid ehitusmeistreid olevat. Torn on ehitatud väikese nurga all ega asu kiriku suhtes otse. Tornis on kaks nišsi, milles võisid kunagi olla veenõud.
Kiriku arhiivis hoiti enne sõda vanu dokumente ja raamatuid (vanim raamat aastast 1628, vanim eestikeelne piibel aastast 1739).
Peale II maailmasõda avati kirik uuesti 1959. aastal praost Martin Terasmaa poolt jumalateenistusteks, samal aastal pühitses kiriku ka peapiiskop Jaan Kiivit. Märjamaa kirik on üks kuuest täielikult purustatud kirikust, mis taas üles ehitati.
Sõja järel oli kirik ilma kütteta, veel 1964-ndal peeti käärkambris palvekoosolekuid. 1969-ndal ehitati pikihoone pool meetrit kõrgemaks ja katus sai tagasi esialgse kuju, ühtlasi kaeti katus eterniidiga, kõrge tornikiivri sai 1990. aastal. 2001 avastati torni lääneseinas suured praod, kõlbmatud kivid eemaldati ja sein parandati.
Märjamaa kiriku tornis on 5 kella, millest kasutatakse kahte. Tornist avaneb kaunis vaade ümbruskonnale. Kiriku liturgia, kõrgustesse kaarduvad võlvid, vitraažid, altar, pildid peavad meenutama inimestele, et ajalikule maailmale lisaks on olemas igavikuline maailm. Märjamaa kirikus on olnud rohkem kui üks altar, seda meenutavad pikihoone kooripoolsete otste külgseintes olevad kaared.
1686. aastal sai kirik Christian Ackermanni nikerdatud barokistiilis altariseina, mis olevat olnud Eesti baroki pärl, aga see hävis 1941. aasta tulekahjus. Praegu on kasutusel Kannelmäe kujundatud lugemispult.
Endistel aegadel kasutati Märjamaa kirikut ka matmispaigana, kirikusse matmine keelati 1772. aastal. Kirikus asuvad matmispaigad tuli kinni müürida ning kalmistud rajati asulatest kaugemale. Veel eelmise sajandi alguses oli kiriku ümbruses asuvas surnuaias alles palju kivist ratasriste, millel peal kirjad XVII sajandist. Surnuid maeti endistel aegadel lisaks kirikule ja surnuaiale ka kalmetesse ning Orgita külas asub isegi üks sõjakalme. Sipa mõisa maadel asub Kuningahaud ehk Poolamägi, kuhu olevat maetud üks sõjas hukkunud Poola kuningas. Kükita kõrtsi lähedale olevat maetud aga kaks vürsti ning Märjamaa lähedal asuvad kivikoopad, mida rahvas mungahaudadeks kutsub. Märjamaa kiriku põrandas asub üks imekombel säilinud hauakivitükk, mis leiti 2003. aastal remonditööde käigus.
Esimese oreli kohta kirjutas 1891. aasta Postimees, et selle sarnast ümbruskonnas pole. 1930. aastal sai uue oreli, mis aga sõja ajal põlengus hävis, 1962. aastal saadud uue oreli olevat aga hiired kõlbmatuks muutnud.
1932. aastal püstitati kirikuaia juurde värav, mis oli ka mälestusmärgiks vabadussõjas langenud märjamaalastele. Väraval oli kirjas 17 nime. Vene võimu ajal nimetahvlid ja vabadusristi kujutis hävitati, aga värav taastati esialgsel kujul 1989. aastal.
Koguduse ruum on pikliku kujuga nagu Noa laev, mis sümboliseerib Jumala rahva teekonda maailmas. Ruumi kõrge lagi lausa kutsub Jumala poole vaatama. Aknad põhjaküljes puuduvad, sest vana uskumuse kohaselt pidi kurjus tulema alati põhjast. Põhjatuul toob ju alati kaasa külma õhku. Valgus on läänest itta kasvav. Kõige väiksem aken on kinni müüritud. Lõunaküljel on suured aknad, kõige suurem kooriruumis. Peaukse kohal on Neitsi Maarja kuju, kes hoiab Jeesuslast. Tornis on munaga rist jumaliku sümbolina ja põhihoone harjal rauast kukk inimliku sümbolina.
Märjamaa ümbrust on laastanud kahel korral katk, Liivi sõda, 17. sajandil suur viljaikaldus, Põhjasõda ja II maailmasõda. XIX sajandil suri palju lapsi tüüfusesse ja düsenteeriasse. Märjamaa kirik on aga sõdade, tulekahjude, haiguste ja riigikordade vaheldumise keskel üllatavalt hästi vastu pidanud ja oma keskaegse kuju terviklikult säilitanud. Kirik ongi kui Märjamaa ema.
Praegu on kirik külastajatele ja turistidele suvekuudel avatud. Kirikus ja kogudusemajas peetakse jutlusi, töötab pühapäevakool, leeritatakse lapsi, peetakse kalmistupühi, ruume saab rentida ka laagriteks ja seminarideks ning kiriku kogudus elab aktiivset elu edasi kirikuõpetaja Illimar Toometi juhatusel. Kirik peab meeles ka oma eakaid koguduseliikmeid. Kiriku teeninduspiirkonnas on praegu lisaks Märjamaa alevile 82 küla (2016. aasta veebruari andmeil elas Mäejamaa vallas 6593 inimest, alevis elas neist 2748 inimest).
|
NB! Lehekülje sisu kopeerimine ei ole lubatud OÜ A.J.A. Grupp kirjaliku loata. Täpsemad lehekülje kasutustingimused leiad siit
Kui soovid lisada siia lehele kommertsartiklit kliki siia
|
Lehekülje hindamiseks sisesta esimesse lahtrisse kontrollnumber, milleks on numbriline vastus tehtele üks + kuus.
Seejärel anna oma hinnang: |
|
|
|
|
|
|
|
|
 |
|
| JAGA SEDA ARTIKLIT JA KOMMENTEERI |
|
| Jagamiseks kliki pildile! | 
|
| 
Mälumäng: Fibonacci jada
Kes on näinud filmi "Da Vinci kood", mäletab, et seal oli kasutusel Fibonacci jada. Kas tead, millised arvud on puudu järgmisest 10-st Fibionacci jadast?... Loe edasi... |
| |
Tavasuhtlemise 21 kuldreeglit
Sageli väidetakse, et suhtlemine on kunst, mille suudavad täielikult omandada vaid vähesed. Suhtlusoskus on suurel määral kaasasündinud omadus ja sõltub väga palju temperamendiomadustest. Hea tahtmise juures on aga ka õpitav ja treenitav... Loe edasi... |
| | |
Kuradikoobas Viimsi poolsaarel
Üks väga vana koobas, ilmselt Liivi- või Põhjasõja ajal kaevatud, on nn Kuradikoobas, mis asub Viimsi poolsaarel Krillimäe bussipeatuse lähedal (seal on ka Krillimäe matkarajad). Kaevatud on ilmselt sõjalisel otstarbel ja ilmselt kasutuses olnud laskemoonalaona... Loe edasi... |
| 
Kuidas kasvatada ontsiidiumi
Ontsiidium õitseb rikkalikult ning pakub silmailu tänu oma väikestele õitele, mida õievarrel on väga palju. Ontsiidiumi sordid erinevad õie kuju, värvuse ja mõõtmete poolest... Loe edasi... |
| 
Kuidas saada ilusaid lapsi?
Enamasti kandvat laps selle inimese sarnasust endas, kelle peale ema silm lapse kandmise ajal rõõmu ja armastusega "langeb", keda naine vaatab armastuse ja rõõmuga... Loe edasi... |
|
Mis pärsib ja mis soodustab laste loovust?
Loovus on igas lapses olemas, see tuleb vaid üles leida või äratada. Kogu inimese elu on kui looming, mis ühtedel on must-valge ja ühemõõtmeline ning teistel värviline ja mitmekülgne. Just loovuse kaudu leiab inimene üles oma kuuenda meele. Loovust pärsib kõige rohkem tüüpmõtlemine... Loe edasi... |
| | |
Vormsi kirik
Vormsi saarele olevat nime andnud Islandilt pärit Ormi nimeline viiking. Tõlkes tähendab see madu. Vormsi saarel on mitmeid huvitavaid objekte, nagu Vormsi Saxby tuletorn, Rannarootslaste talumuuseum, Hollandi tüüpi tuuliku varemed ja üks huvitav objekt on ka Hullo külas asuv Vormsi Püha Olavi kirik... Loe edasi... |
| | |
| 
Kuidas kasvatada rooshibiskit
Rooshibisk on pärit Aasiast, kus ta kasvab troopilistel ja lähistroopilistel aladel. Kuulub taim kassinaeriliste sugukonda. Taim kasvab toatingimustest umbes 2 meetri kõrguseks... Loe edasi... |
| |
Kuidas pildistada last
Enamik lapsevanemaid on vähemal või rohkemal määral oma lapsi fotodele jäädvustanud. Kuidas seda kõike teha aga nii, et pildid hästi õnnestuksid. Selles artiklis anname mõningaid nõuandeid... Loe edasi... |
| | |
Mida mehed naistelt ootavad
Naised kipuvad tihtilugu arvama, et mehe mõttemaailm ei ole nii kompleksne, kui nende enda oma, mistõttu võivad meeste emotsioonid tihtilugu naistele märkamatuteks jääda... Loe edasi... |
| 
Elama peaks nii, et ei määriks oma hinge
Tänapäeva nutiajastu tundetu maailma kõrval on just usk, aga ka esoteerika ja müstika see valdkond, mis aitab ja sunnib inimesi sügavamaid eluväärtusi otsima, ajendab mõtlema elu ja iseenda üle, aina olulisemaks on muutumas hinge küsimus... Loe edasi... |
| |
Mudi ennast ise
Loodus on andnud inimesele võime end ise häda korral aidata. Keha pinnal ja sügavamates kihtides on palju nähtamatuid punkte, mille kaudu on võimalik haigeid organeid mõjutada. Kõik inimese elundid on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Veri kannab infot üle keha. Ühe organi kohta on mitu punkti, mida on võimalik mõjutada. Kui mingi organ haigestub, siis muutub tema projektsioonipunkt kehal valusaks. Valu tugevus sõltub haiguse tugevusest. Neid valulikke punkte saab ise masseerida. Loe edasi... |
| | |
| | 
Vajalikud mineraalained inimese organismis
Lisaks vitamiinidele vajab inimese organism piisavas koguses mineraalaineid, et keha saaks häireteta toimida ja suudaks haigusi vältida. Kindlasti on mineraalainete põhiline ja parim allikas tasakaalustatud toit, mis on nii loomse kui taimse päritoluga... Loe edasi... |
|
| 
Keava linnus
Tallinnast tulles 60 kilomeetrit mööda Viljandi maanteed sõites näitab teeviit enne Kehtnat Keava peale. Endisest Keava mõisast kilomeetri võrra kirde pool asub Keava-Juuru tee ääres Keava mägede lõunapiiril järskude nõlvadega küngas. See ongi muistse Harjumaa kaitseehitis Keava linnus... Loe edasi... |
| |
| 
Kuidas kasvatada harilikku mürti
Mürt on väikeste lehtedega ja peente okstega taim. Lehed on 2-3 cm pikkused, läikivad, siledad, nahkjad ja teritunud tipuga, värvuselt sinakasrohelised. Mürdi õied on meeldiva lõhnaga, väikesed (kuni 2 cm läbimõõduga), värvuselt valged või sinakad... Loe edasi... |
| 
Kevadeks hea enesetunne
Päike on jälle rõõmsamalt paistma hakanud. Suvi pole enam kaugel. Pikk pime talveperiood on nüüdseks läbi, mis aga tähendab ka seda, et Sinu organism vajaks turgutust, et nö. kevadväsimusega paremini toime tulla... Loe edasi... |
|
Kuidas kasvatada helksiinet
Helksiine on pärit Korsikalt ja Sardiiniast. Taim on väga tillukeste ja ümmarguste lehtedega, moodustades toreda mätta. Sõltuvalt sordist varieerub taime lehtede roheline värvus... Loe edasi... |
| | |
Depressiooni leevendamine
Depressioon on sügava masenduse ja nukruse, allasurutuse, sünguse, rõhutuse, jõuetuse ja halva füüsilise enesetunde seisund, millega kaasneb mõtlemise ja kõne pidurdumine, "äraolekutunne", aktiivsuse ja initsiatiivi langus... Loe edasi... |
| | 
Tähemärkide suhted rahaga
Kuidas erinevad tähemärgid oma rahaasju korraldavad? Sõnnist laps paneb kingitud mündid meelsasti hoiupõrsasse. Kalad rahaasjadega kuigi hästi hakkama ei saa. Kaljukits kogub raha juba lapsepõlves ega kuluta seda mõttetutele vidinatele, ta on kokkuhoidlik ja ettevaatlik... Loe edasi... |
|
Kalad-Jäär
Kalad-Jäär on inimene, kes on sündinud ajavahemikul 17 - 23 märts. Sellel inimesel on mõlema sodiaagimärgi omadused üsna selgelt märgatavad... Loe edasi... |
| | 
Eksamistress
Kerge ärevus ehk positiivne stress on isegi kasuks, sest ei lase eksamit liiga lõdvalt võtta. See paneb tegutsema ja aitab olukorraga paremini toime tulla. Aga ebakindlustunne ja kartus võib paisuda liiga suureks, lausa paanikaks ja nii võib isegi heade teadmiste korral halva tulemuse saada või eksamil läbi kukkuda... Loe edasi... |
|
Kuidas joonistavad lapsed oma ema ja isa?
Kui lasta joonistada väikesel lapsel oma perepilt, võib sellest mõndagi välja lugeda. Sobiv vanus on lasteaialaps või algklasside laps. Esimesena hakkas laste joonistusi teaduslikult uurima 1947. aastal psühhoanalüütik Wolff... Loe edasi... |
| 
Õnnitlused ametipäevadeks
Eestis on hulk ametitega seonduvaid tähtpäevi. Kas tead neid? Saada oma kolleegile või tuttavale e-kaart ametipäevaks, olgu ta näiteks arhitekt, baarmen, ülemus, ehitaja, sekretär, hambaarst. Siit näed, millal konkreetsed ametipäevad on ja saada kohe ka e-kaart... Loe edasi... |
| |
Armastuse keemia
Ammustest aegadest on püütud leida armastuse keemilist retsepti. Ikka ja jälle küsitakse, kas tõesti on võimalik lihtsalt niisama armuda? Kas on võimalik seda tunnet kuidagi soodustada, kontrollida või mõjutada. Armastuse keemia mõiste võis tekkida ammu enne seda aega, kui teadlased avastasid biokeemilised reaktsioonid, mis inimesi enda võimuses hoiavad... Loe edasi... |
| | |
Otepää linnus
Otepää linnus (vana nimega Karupea) oli kunagine suurem muistse Ugandi keskus, mida vene allikates nimetatakse esmakordselt 1116. aastal. Järskude nõlvadega (kõrgus on kohati üle 30 meetri) linnuse pindala on 3500 ruutmeetrit. Eesti linnustest kõige paremini looduslikult kindlustatud linnus... Loe edasi... |
| 
Lõvi-Neitsi
Lõvi-Neitsi on inimene, kes on sündinud ajavahemikul 19 - 25 august. Sellel inimesel on mõlema sodiaagimärgi omadused üsna selgelt märgatavad... Loe edasi... |
| |
| | 
34 fakti naiste kohta
Aeg-ajalt on ikka huvitav teada, midagi vastassoo esindajate kohta. Seekord võtame vaatluse alla naised, tuues ära mitmeid huvitavaid fakte nende kohta... Loe edasi... |
|
Loomade ravivõimed
Loomaravi oli tuntud juba antiikajal. Tänapäeval on teaduslikud uuringud seda võimet tõestanud. Kinkides inimesele positiivseid emotsioone, sunnivad loomad inimest lõdvestuma ja inimene unustab oma mured ning haigused... Loe edasi... |
| 
Gabrieli koobas
Jägala jõe orus asub Gabrieli koobas. Jägala joast allavoolu on org mitmesaja meetri ulatuses sügav ja järsuveeruline. Koobas on 2,5 meetrit lai, 1,7 meetrit kõrge ja 2 meetrit pikk. Loe edasi... |
| 
Perfektsionism - hea või halb?
Sõna perfektsionism tuleneb ladina keelest, sõna perfectum tähendab korralikult lõpuleviidud tegevust. See on seotud korralikkuse, täpsuse, üksikasjalikkuse, täiuslikkuse, hoolikuse ja pühendumisega antud tegevusele... Loe edasi... |
|
Kevadväsimus - müüt või tegelikkus
Tänapäeval tundub, et kevadväsimus saab meid aina varem kätte ja vaevab aina pikemat aega. Juba jaanuari keskel on akud täiesti tühjad ja jaksu pole enam raasugi. Tegelikkuses pole kevadväsimus põhjus, vaid see on vale eluviisi ja toitumise tagajärg ning oleneb natuke ka suhtumisest, kuna tänapäeva inimestel on aina suurem surve edukas olla... Loe edasi... |
| 
Ostuhullus - müüt või tegelikkus
Inimestesse oleks justkui kodeeritud selline ostupalavik, et kui poolmuidu saab, siis peab tingimata ostma. Tegelikult ei vaja inimesed nii palju asju. Igas peres koguneb aegade jooksul üht-teist, mistõttu vähemalt kaks korda aastas võiks teha hoopis suurpuhastust... Loe edasi... |
| |
| | 
Mälumäng: Taimede viljad 2
Vili on õistaimede organ, mis sisaldab seemneid. Vili koosneb viljakestast ja seemnest. Taimede viljad jagatakse tekkimise, ehituse, levimistüübi ja viljatüübi põhjal. Kas tead, kuidas nimetatakse nende kümne õistaime viljasid?... Loe edasi... |
|
| | 
Kuidas ära tunda andekat last?
Lapse andekusele viitab see, kui laps õpib kiiresti, lihtsalt ja tõhusalt uusi asju. Andekal lapsel on tavaliselt oma vanuse kohta rikkalikum sõnavara, ta kasutab sageli sõnu, mida tavaliselt temavanused ei kasuta. Andekatel lastel on enamasti suurepärane loogika, ebatavaliselt hea arutlemisoskus, oskus teha ise ja isikupäraseid järeldusi... Loe edasi... |
|
|
|
|
|
|
 
 
 
Halloween
Halloweeni peetakse 31. oktoobri õhtul ja ööl vastu 1. novembrit. Eriti populaarne on päev Põhja-Ameerikas. Eestisse hakkas levima päev 1980. aastate lõpus. Tegemist on peamiselt linnades ja asulates...
Aega jäänud: 12 päeva
Saada e-kaart...
| 
Isadepäev
Isadepäev eesmärk on tänada isasid ja vanaisasid. Laiemas plaanis on aga päeva eesmärk rõhutada meeste rolli laste kasvatamisel ja tugevdada isade ning laste suhteid. Päeva tähistamine on pärit...
Aega jäänud: 23 päeva
Saada e-kaart...
| 
Meestepäev
Meestepäeva tähistatakse 19. novembril. Päev kutsuti ellu 1999. aastal Trinidadis ja Tobagos. Tänaseks päevaks on päev levinud üle maailma. Päeva eesmärgiks on tunnustada positiivseid meeseeskujusid,...
Aega jäänud: 31 päeva
Saada e-kaart...
| 
Advent
Advent on Eestis suhteliselt uus nähtus, hakates siin levima alles 20. sajandi viimastel aastakümnetel. Adventi tähistatakse neljandast pühapäevast enne jõule kuni jõululaupäevani. Tegemist on jõulude...
Aega jäänud: 44 päeva
Saada e-kaart...
|
|
