Asukoht: Rapla maakond, Märjamaa vald, Märjamaa alev, Pärnu mnt 22a
Kui sõita 65 kilomeetrit Pärnu maanteed pidi Pärnu poole, hakkab Märjamaa alevikule lähenedes silma kiriku torn. See on Märjamaa Maarjale pühendatud kirik, mis on proportsioonidelt kaunis ja kõrge, ehitatud gooti stiilis. Hoone kõrgus ületab tunduvalt laiuse ja müürid on paksud. Märjamaa kirik ongi Lääne-Eesti üks väheseid tänaseni säilinud kaitsekirikuid, 2014. aastal tähistas 650-ndat aastapäeva.
Arvatakse, et Märjamaa nimigi tuleneb Maarja nimest (Maarjale pühendatud kirikust).
Märjamaa asetseb kahe jõe vahelisel alal ning pole sugugi märg maa. XIII sajandi alguses moodustas Märjamaa koos Kullamaa ja Vigala ümbrusega muinaskihelkonna, mis pärast maa vallutamist jagunes väiksemateks kiriklikeks kihelkondadeks. Praeguse Märjamaa kivikiriku ehitamise ajaks ongi pakutud XIV sajandi keskpaika. Arvatavasti ei olnud kõige esimene kirik kivist ehitatud. Pole teada ka, kas see asus täpselt samal kohal. On arvatud ka, et esialgne puust kirik ehitati vana hiie kohale. Kuna kaubateede kindlustamine oli tol ajal suur osa poliitikast, siis ehitati asemele kivist kindlus-kirik.
Märjamaa kiriku ümbrusse püsiva asustuse tekkimiseni kulus aga veel sadu aastaid. Märjamaa alevik hakkas kujunema alles XIX sajandi lõpus. Enne elumaju rajati mõisate kõrtsid, 1843 apteek ja 1849 hospital. Märjamaal jooksid kunagi kokku viie mõisa piirid ning iga mõisnik pani püsti oma kõrtsi, et selle pealt kasumit teenida. Haimre mõisas oli Kukema kõrts, Kasti mõisas Pendi kõrts, Sõtke mõisas Sihi kõrts, Märjamaa mõisas Uuskõrts ja Orgita mõisas Vanakõrts. Märjamaal öeldi kõnekäänuna, et kuhu Kristus kiriku kinnitab, sinna ehitab Vanakurat kõrtsi kõrvale.
Liivi sõja ajal põletati Märjamaa kirik maha, sellest räägib ka Balthasar Russow oma “Liivimaa kroonikas”. Inimesed läksid kirikusse sõja eest pakku ja põlesid sisse. Ka II maailmasõjas sai kirik Märjamaa lahingute ajal pihta ning langes tulekahjus kokku.
Märjamaa kirikus on salapärase kirjaga plaat, mille kohta räägitakse, et kui keegi selle kirja kokku loeb, siis langeb kirik kokku. Rahva seas liigub ka selline legend, et kui 7 venda ühest riidest vammustes Märjamaa kirikusse sisse astuvad, siis langeb kirik kokku.
Märjamaa kiriku alusmüür on laotud suurtest töötlemata paeplokkidest, kiriku maapealne osa on laotud töödeldud paeplaatidest ja ehitamiseks on kasutatud kohalikku dolomiiti. Arhitektuurilt on kõrg-gootika parimaid näiteid Eestis, sarnaneb Padise kloostri ja Tallinna toomkirikuga, mistõttu arvatakse neil ühiseid ehitusmeistreid olevat. Torn on ehitatud väikese nurga all ega asu kiriku suhtes otse. Tornis on kaks niðsi, milles võisid kunagi olla veenõud.
Kiriku arhiivis hoiti enne sõda vanu dokumente ja raamatuid (vanim raamat aastast 1628, vanim eestikeelne piibel aastast 1739).
Peale II maailmasõda avati kirik uuesti 1959. aastal praost Martin Terasmaa poolt jumalateenistusteks, samal aastal pühitses kiriku ka peapiiskop Jaan Kiivit. Märjamaa kirik on üks kuuest täielikult purustatud kirikust, mis taas üles ehitati.
Sõja järel oli kirik ilma kütteta, veel 1964-ndal peeti käärkambris palvekoosolekuid. 1969-ndal ehitati pikihoone pool meetrit kõrgemaks ja katus sai tagasi esialgse kuju, ühtlasi kaeti katus eterniidiga, kõrge tornikiivri sai 1990. aastal. 2001 avastati torni lääneseinas suured praod, kõlbmatud kivid eemaldati ja sein parandati.
Märjamaa kiriku tornis on 5 kella, millest kasutatakse kahte. Tornist avaneb kaunis vaade ümbruskonnale. Kiriku liturgia, kõrgustesse kaarduvad võlvid, vitraaþid, altar, pildid peavad meenutama inimestele, et ajalikule maailmale lisaks on olemas igavikuline maailm. Märjamaa kirikus on olnud rohkem kui üks altar, seda meenutavad pikihoone kooripoolsete otste külgseintes olevad kaared.
1686. aastal sai kirik Christian Ackermanni nikerdatud barokistiilis altariseina, mis olevat olnud Eesti baroki pärl, aga see hävis 1941. aasta tulekahjus. Praegu on kasutusel Kannelmäe kujundatud lugemispult.
Endistel aegadel kasutati Märjamaa kirikut ka matmispaigana, kirikusse matmine keelati 1772. aastal. Kirikus asuvad matmispaigad tuli kinni müürida ning kalmistud rajati asulatest kaugemale. Veel eelmise sajandi alguses oli kiriku ümbruses asuvas surnuaias alles palju kivist ratasriste, millel peal kirjad XVII sajandist. Surnuid maeti endistel aegadel lisaks kirikule ja surnuaiale ka kalmetesse ning Orgita külas asub isegi üks sõjakalme. Sipa mõisa maadel asub Kuningahaud ehk Poolamägi, kuhu olevat maetud üks sõjas hukkunud Poola kuningas. Kükita kõrtsi lähedale olevat maetud aga kaks vürsti ning Märjamaa lähedal asuvad kivikoopad, mida rahvas mungahaudadeks kutsub. Märjamaa kiriku põrandas asub üks imekombel säilinud hauakivitükk, mis leiti 2003. aastal remonditööde käigus.
Esimese oreli kohta kirjutas 1891. aasta Postimees, et selle sarnast ümbruskonnas pole. 1930. aastal sai uue oreli, mis aga sõja ajal põlengus hävis, 1962. aastal saadud uue oreli olevat aga hiired kõlbmatuks muutnud.
1932. aastal püstitati kirikuaia juurde värav, mis oli ka mälestusmärgiks vabadussõjas langenud märjamaalastele. Väraval oli kirjas 17 nime. Vene võimu ajal nimetahvlid ja vabadusristi kujutis hävitati, aga värav taastati esialgsel kujul 1989. aastal.
Koguduse ruum on pikliku kujuga nagu Noa laev, mis sümboliseerib Jumala rahva teekonda maailmas. Ruumi kõrge lagi lausa kutsub Jumala poole vaatama. Aknad põhjaküljes puuduvad, sest vana uskumuse kohaselt pidi kurjus tulema alati põhjast. Põhjatuul toob ju alati kaasa külma õhku. Valgus on läänest itta kasvav. Kõige väiksem aken on kinni müüritud. Lõunaküljel on suured aknad, kõige suurem kooriruumis. Peaukse kohal on Neitsi Maarja kuju, kes hoiab Jeesuslast. Tornis on munaga rist jumaliku sümbolina ja põhihoone harjal rauast kukk inimliku sümbolina.
Märjamaa ümbrust on laastanud kahel korral katk, Liivi sõda, 17. sajandil suur viljaikaldus, Põhjasõda ja II maailmasõda. XIX sajandil suri palju lapsi tüüfusesse ja düsenteeriasse. Märjamaa kirik on aga sõdade, tulekahjude, haiguste ja riigikordade vaheldumise keskel üllatavalt hästi vastu pidanud ja oma keskaegse kuju terviklikult säilitanud. Kirik ongi kui Märjamaa ema.
Praegu on kirik külastajatele ja turistidele suvekuudel avatud. Kirikus ja kogudusemajas peetakse jutlusi, töötab pühapäevakool, leeritatakse lapsi, peetakse kalmistupühi, ruume saab rentida ka laagriteks ja seminarideks ning kiriku kogudus elab aktiivset elu edasi kirikuõpetaja Illimar Toometi juhatusel. Kirik peab meeles ka oma eakaid koguduseliikmeid. Kiriku teeninduspiirkonnas on praegu lisaks Märjamaa alevile 82 küla (2016. aasta veebruari andmeil elas Mäejamaa vallas 6593 inimest, alevis elas neist 2748 inimest).
 | Telli pilt pildipangast failina või väljatrükitult. Fotod loodusest, asulatest ja hoonetest. Samuti makrofotod ja drooniga tehtud pildid. |
 Päikeseloojang  Päikeseloojang Suurupis  Stenbocki maja | |
| Vaata kõiki pilte » | |
NB! Lehekülje sisu kopeerimine ei ole lubatud OÜ A.J.A. Grupp kirjaliku loata. Täpsemad lehekülje kasutustingimused leiad siit.
Kui soovid lisada siia lehele sisuturundusartiklit kliki siia.
