Tähendusrikkad on unenägudes kõik tegevused ja sümbolid, mis hommikul eredalt meeles on. Inimene magab keskmiselt 8 tundi igal öösel ja vahetab mitu korda asendit, et säilitada vereringet jäsemetes, liigestes ja lihastes. Aju püsib une ajal aktiivne, kohati ületab isegi ärkveloleku aktiivsust.
Loe edasi
Kirkaid värvilisi unenägusid näeb suhteliselt väike osa inimkonnast. Põhjuseks võib olla see, et enamik inimesi ei pane värve unenäos tähele või ei mäleta hommikul, mida täpselt nägi. Kui mõni värv unenäos meenub hommikul eredana, siis on see kindlasti ka tähenduslik.
Loe edasi
Ülemus ütleb ametnikule: “Te olete vallandatud.”
“Miks?” küsib ametnik.
“Sest te magate töö ajal.”
“Aga seda teevad ju kõik.”
Loe edasi
Enamikel inimestel puudub võime hommikul tõustes koheselt erksalt ja energiliselt tegutsema hakata. Kuidas aga hommikust virkust parandada, saad teada siit.
Loe edasi
Unehäired on edukust väärtustava ühiskonna katkematu toimekusega kaasnev nähtus. Statistika näitab, et inimesed, kes öösel magavad 7-9 tundi, elavad kauem ja on energilisemad, kui lühema või pikema ööunega inimesed.
Loe edasi
Miljonid inimesed maailmas kannatavad unehäirete all. Pidev unepuudus muudab tusaseks ja närviliseks, ei lase keskenduda, vähendab töövõimet, tekitab depressiooni, suurendab ohtu sattuda õnnetustesse ja muudesse jamadesse, nõrgendab immuunsüsteemi.
Loe edasi
Edukus on inimese tegemiste mõõdupuu, mis iganes inimene ise edukuse mõõdupuuks peab oma elus. Elu kõige väärtuslikum tulemus on ilmselgelt õnnelik ja harmooniline elu, mistõttu edu ja läbikukkumisega seotud teemad on unenägudes üsna tavalised.
Loe edasi
Norskamine on väga suur probleem ja häirib eriti lähedasi inimesi. Neid võivad piinama hakata unetus ja neuroosid. Teiste unetus on siiski vaid pool probleemi, eelkõige on ohus inimese enda tervis, sest uneaegsete hingamispeetuste korral ei saa aju hapnikku ja toitaineid.
Loe edasi
Puudutamine on paarisuhtes väga tähtis, sest just puudutuste kaudu tunneb inimene, et on elus ja saab teadlikuks oma kehast.
Loe edasi
Elu jooksul magab inimene keskmiselt kaheksa tundi igal ööl, vahetades seejuures asendit, et vereringet kehas säilitada. Aju püsib une ajal aktiivne. Und vajab inimene eelkõige psühholoogilise tasakaalu säilitamiseks. Unenäod on midagi enamat kui päevaste sündmuste juhuslik taasesitus.
Loe edasi
This will close in 0 seconds
